Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid on pettunud Eesti õigusmõistmises Prindi
Laupäev, 26 September 2009 08:38

Erakond EKD on pettunud Eesti õigusmõistmises, kus riigikohtu kolleegium jättis kõik nii vandeadvokaat Vahur kivistiku kui ka Harju Maakohtu väited EKD õigeksmõistmise kohta 2007. aasta valimiste rahastamisel arvestamata, jättes kehtima ringkonnakohtu süüdimõistva otsuse. EKD ainsaks võimaluseks on asja edasikaebamine Euroopa tasandil, mille kohta langetab juhatus järgneval koosolekul otsuse.

 

EKD süüks pandi laenu võtmine ettevõtetelt, mis oli korrektselt ja läbipaistvalt dokumenteeritud ja maksuaruannetes kajastatud. Erakonnaseaduse §12-1, lg 4 järgi võib erakond sõlmida laenu- või krediidilepingu, kui laenuandja on krediidiasutus. Seadus ei nimeta, et laenu ei või võtta teistelt. Selliselt sõnastatud seaduse järgi ei tohiks kedagi süüdi mõista.

Segane ei ole ainult seaduse sõnastus, vaid ka selle valikuline rakendamine. Kui enamus suurerakondasid on pärast valimiskampaania korraldamist olnud mitmeid kuid võlgu kampaaniat korraldavale ettevõttele, siis võiks ju ka selle võlgnevuse tõlgendada laenu või krediidi saamiseks. Kui laenu andnud firma nimetada kampaania korraldajaks, tundub kuudesse või mõnedel juhtudel ka aastatesse ulatuv võlg seaduslikuna. Kui tõlgendada võlgnevuse krediidiks, mis see sisuliselt ka on, võiks süüdi mõista mitmed erakonnad. Kahjuks mõistetakse Eestis kohut valikuliselt.

Väga kummalise kokkulangemisena tunduvad ka kohtuistungite ajad. Kui Harju Maakohus oli EKD kevadel õigeks mõistnud, suudeti kiiresti, enne Europarlamendi valimisi kokku kutsuda ringkonnakohus, mis langetas süüdimõistva otsuse. Seejärel oodati järgmise otsuse, mis langetati juba 26. augustil, teatavaks tegemisega maksimaalselt lubatud kuu aega, et süüdimõistev otsus vahetult enne valimisi välja kuulutada. Nagu oleks osava lavastaja käsi mängus.

Riigikohtu otsuses sätestatud põhjendused ja analüüs olid ebaloogilised ja ilmselgelt kaugel reaalsusest. Näiteks, põhjendab see otsus rahastamise piirangute vajadust rahastamise läbipaistvuse tagamisega. Tegelikult on otse ettevõttelt saadud laenu puhul selge selle allikas. Finantsasutuselt antava laenu teeks väikeerakonnale võimalikuks ainult mõne firma poolt sisse makstud deposiit, mispuhul oleks selle allikas ju kõgile teistele varjatud. Niisiis, finantsasutuse eelistamine laenuandjana ei ole millegagi põhjendatud.

Kui riigikoguväline erakond sooviks lihtsalt pangast laenu saada, siis on ju igaühele selge, et see ei ole võimalik. Enamasti eraannetustest sissetuleku puhul ei ole ju panga jaoks piisavalt garantiisid. Riigikohtu otsuses on väidetud, et erakonnal on jätkuvalt võimalik laenu võtta, seda krediidiasutuselt ja seadusega määratud tingimusel. Tundub, et Riigikohus ei ole endale selgeks teinud, et osadele erakondadele ei anta piisavalt maksumaksja raha, et need oleksid laenukõlblikud. Pank ei anna ju laenu ilma piisava garantiita.

Riigikohus jättis hoopis märkimata kautsjonid, mis on valimistel osalemise eeltingimuseks. Täisnimekirja puhul oli see möödunud Riigikogu valimistel üle kolmveerand miljoni krooni. Kuna osa erakondi saab selle maksta riigipoolsel toel, tundub ebaõiglasena, et teistele tehakse see põhjendamatult suureks tõkkeks oma demokraatliku õiguse realiseerimisel.

Jääb loota, et Euroopa Kohus annab adekvaatse hinnangu olukorrale, kus riigikoguvälise erakonna finantseerimine on jäetud lahendamata. EKD riigi poolt saadav summa võimaldab paar korda aastas erakonna siseselt infolehte saata. Midagi ei jää üle kontorikuludeks ega ühegi töötaja palgaks. Valimiskampaaniad tuleb finantseerida ainult üksikisikute annetustest. Kõik muu tulu on välistatud või keelatud. Eriti küüniliseks teeb olukorra see, et suuremate erakondade kampaaniad peame me kaudselt, maksumaksjatena lisaks kinni maksma.

Sellises olukorras on Riigikohtu süüdimõistev otsus ebaõiglane, millega ei saa rahul olla ega leppida.

Peeter Võsu
EKD esimees