Miks kristlikud demokraadid mujal maailmas on poliitikas väga mõjuvõimsad, aga Eestis marginaalne rühmitus? Mida olete enda populaarsuse suurendamiseks teinud?
Kristlik demokraatia on pika traditsiooniga maailmavaade. Ajal, mil see Lääne Euroopas populaarsust kogus, oli Eesti okupeeritud. Seoses ateistliku okupatsioonivõimuga enne Eesti taasiseseisvust on paljudel Eesti valijatel väärarusaam või puudub teadmine kristlikust demokraatiast või ka laiemalt kristlikust maailmavaatest.

Eesti valimissüsteem on uute erakondade vastu vaenulik. 5% künnis Riigikogusse pääsemiseks ei ole millegagi põhjendatud. Riik rahastab ainult parlamendierakondi ja väga vähesel määral neid, kes on saanud valimistel üle 1%. Kõik muud sissetulekuallikad on ka keelatud, välja arvatud eraannetused. Sellega on Eesti rikk saatnud sõnumi: "Kes sees see sees ja teistel pole sinna asja."

Selles olukorras ei näe võimalusi kiireks populaarsuse võitmiseks, kuid aasta-aastalt on rohkem inimesi teadvustanud Kristlike Demokraatide olemasolu ja ideid ja meie toetajate hulk on kasvanud.

Eestis tihtilugu ei teatagi, mida Euroopa Parlamendis tehakse. Minu arvates aga ei saa väikerahvas endale lubada vaid omaenese nina ette vaatamist ja mujal maailmas toimuva ignoreerimist. Mida saaks Euroopa Parlamendi saadik teha, et Eesti inimesi «Võsareporteri» eest «Välisilma» ette meelitada?
Eesti Euroopa Parlamendi saadik peaks suhtlema rohkem Eesti meediaga. Euroopa seadusandlusega tegelemine võib tunduda eestlase jaoks väga abstraktne. Kui selle kohta lihtsalt infot saata, ei tarvitse paljud aru saada, kuidas see neid puudutab. Eesti esindaja peaks saatma mitte ainult teavet vaid selgitama tavainimesele arusaadavalt, miks on need asjad olulised ja kuidas see mõjutab inimesi Eestis. Eesti Euroopa Parlamendi saadik peaks neid asju esitama huvitavalt ja köitvalt.

Kas eestlased on kristlik rahvas? Kas kristlusel on riigiasjades Teie arvates mingi osa ja kui siis milline?
Enamus eestlastest ei ole kristlased, kuid veelgi vähem on Eesti rahva hulgas ateiste. Siiski on Eesti hariduse ja kultuuri juured sügavalt kristlikus traditsioonis. Ligi 370 aastat tagasi trükiti esimene eesti keelne Uus testament ja sada aastat hiljem Piibel tervikuna. Hariduse andmisel oli kirikul kõige olulisem roll.

Samuti on kristluse roll ühiskonnas oluline. Kristlus defineerib moraali ja eetika põhimõtted ja alused. Kristlus on andnud eeskujud ja näited hoolivast ühiskonnast; püsiväärtustest nagu pere, elu ja inimväärikus, jne. Kui kõik need kõrvale heita ja üritada midagi uut asemele ehitada lähtudes põhimõtetest: kõik mis tundub hea, see sobib, siis varsti oleme üllatunud, nähes kuhu see välja viib. Üheks tulemuseks on finantskriis, mis on otseselt hoolimatuse ja teistega mitte arvestamise tagajärg.

Kui teilt küsitakse europarlamendis, mis toimub vähemusrahvustega Eestis, siis milline oleks teie vastus?
Eestis koheldakse nii põhirahvast kui ka vähemusi enamasti võrdsetel alustel. Vähemuste väidetav diskrimineerimine ei pea paika. Kui keegi tunneb ennast diskrimineerituna, siis see võib tuleneda muudest põhjustest. Tõenäoliselt tunneb mitmes mõttes ka suur osa eestlasi ennast diskrimineerituna, kuna kõigil ju ei ole läinud sama hästi kui "rikastel ja ilusatel".

Euroliit majanduse tipphetkel mõned aastad tagasi võttis vastu üpris ranged direktiivid, mis tõid kaasa sisuliselt maakohtades kaubanduse sulgemise ja massilise lehmadest loobumisele inimeste poolt, kellel oli 2-3 lehma ja kellele piimamüük ja lihamüük oli üks leivaraha teenimise võimalus. Kas olete nõus tõstatama arutelu europarlamendis, et praegusel hetkel normid nendes küsimustes lastaks ajutiselt või siis ka alaliselt tasemele, mis oli enne 1. maid 2004?
Pean rangeid direktiive Eesti maakohtades väga hukatuslikeks. Nendega on ilmselgelt üle pingutatud. Kas oleks lahenduseks tase, mis oli enne 2004. aastat? Elu on raske tagasi keerata.

Pean vajalikuks väikeettevõtetele lihtsamate reeglite loomist, kui suurettevõtetele. Seda igas elu valdkonnas, kaasa arvatud maakohtades. Väikeettevõtted ei suuda eurorahade taotlemisel võistelda suurettevõtetega ja ilma selleta ei suuda keegi püsida konkurentsis.

Väiketootjatele tuleks luua võimalus oma toodete ja teenuste pakkumiseks, vähendades nõudeid ja soodustades nende ettevõtlust. See oleks ka üheks võimalikuks teeks majandussurutisest välja.

Mujal Euroopas arvestatakse tunduvalt vähem Euroopa nõuetega, kui Eestis. Ka Eesti bürokraadid peaks rohkem terve mõistuse häält kuulda võtma, kui näpuga eurodirektiivides järga ajama.

Kui Eesti liitus euroliiduga, oli Teie partei selle vastu, nähes euroliidus mingis mõttes kurjuse riiki, nüüd kandideerite ise europarlamenti - kuidas seda seletate? Mida te sinna tegema lähete?
EKD oli Eesti Euroliiduga liitumise vastu, kuna see andis osa Eesti suveräänsusest ära. Ka majandusvabadusega oli Eestis asi parem, kui Euroliidus.

Tänaseks reaalsuseks on see, et Eesti on Euroliidus. Asju ei saa muuta survegrupid, vaid poliitilised organisatsioonid. EKD loodab vältida Euroopa Liidu muutumise föderatsiooniks. Samuti loodab EKD, et Euroopa Liit väärtustab Euroopa kristlikku tausta ja identiteeti, nimetades seda ka oma alusdokumentides. Euroopas on oht, et hilisimmigrandid Lähis-Idast ületavad mõne aastakümne pärast Eurooplased. Usun, et keegi meist ei tahaks elada seaduste järgi, mis kehtivad nende päritolumaades. Sharia seaduse osalisest kehtestamisest on täna juba tõsisel toonil arutatud Ühendkuningriigis ja ka mujal Euroopas.

Seletage palun, kuidas on Teie tegevus rohkem kristlik kui mõne teise partei oma?
Kristlike printsiipide rakendamine ühiskonna tasandil erineb kristliku sõnumi kuulutamisest kirikus. Sisu on sama, kuid kirik tegeleb Jumala ja inimeste vaheliste isiklike suhetega. Ühiskonnas on oluliseks inimese suhted kaasinimesatega. Piiblis on see kokku võetud tsitaadiga: "armasta oma kaasinimest nagu iseennast!"

Ühiskonnas saab kristlikke printsiipe rakendada mitmel viisil. Seadused peaks nendega arvestama, samuti isiklik eeskuja - on ju poliitikud ka arvamusliidriteks.

Millised peaksid olema need majanduspoliitilised sammud, mida Eesti peaks praegusel kriisiajal ette võtma?
Eesti valitsuse avaldustest on enamasti kuulda muret riigieelarve tasakaalu viimise pärast. Riigieelarve on tegelikult väga väikeseks osaks kogu majanduse käibest. Riik võiks rohkem tegeleda majanduse ergutamise ja aitamisega, kui ainult enda haldusalas oleva eelarvega.

Sissetuleku eest hoolitsevad ju ettevõtjad, mitte riigiaparaat. Kui riigieelarve saab sellega tasakaalu, et ettevõtjele tehakse elu raskemaks, siis tegelikult läheb ju majandus sügavamasse kriisi, kuna ettevõtted lähevad pankrotti ja inimesed jäävad töötuks. Juba praeguseks on tõstetud reaalset maksukoormust, mis avaldab negatiivset mõju. Õpetajad jäävad ilma õppelaenu riigipoolsest tagasimaksest, mis viib koolidest suure hulga õpetajaid ära.

Vaja on riigimehelikku suhtumist. Tuleb soodustada ettevõtluskeskkonda. Väikeettevõtted tuleb vabastada liigsest bürokraatiast ja anda alustajatele maksusoodustusi. Suur hulk töötuid on potensiaalsed väikeettevõtjad.

Ei tohiks suurendada maksusid. Ära tuleks jätta lisa kütuseaktsiis, mida nagunii ei suunata teede korrastamisse, kuhu see peaks minema.

Kuidas Te põhjendate seda, et kui Kristus ise oli oma tegevuses pigem vasakpoolne, siis kristlikud parteid kalduvad rohkem paremale tiivale? Kuidas on EKd-ga?
Kristlik demokraatia on konservatiivne, parempoolne poliitika.

Parempoolset poliitikat peetakse põhjendamatult hoolimatuks. Tegelikult see nii ei ole.

Konservatiivne poliitika ei toeta liigset riigi sekkumist sissetulekute ümberjagamisel. See ei tähenda, et ei toetataks abivajajaid.

Ümberjagamisel kaob üksikisiku initsiatiiv ja vastutus, mis on kristliku maailmavaate alustaladeks.

Mis vahe on kristlikel- ja sotsiaaldemokraatidel?
Kristlikud demokraadid on konservatiivse ühiskonnamudeli pooldajad. Riik sekkub majandusse minimaalselt. Aidatakse ainult hädasolijaid. Mitte kõiki kodanikke.

Sotsiaaldemokraadid tahaks kõigilt enamuse tuludest ära võtta ja seejärel kõigile oma äranägemise järgi jagada.

Tavaline on valimiste eel küsimus: "Mida te mulle lubate, kui ma teid valin?" Lubada tuleb kõigile. Kõiki tuleb toetada. Kelle käest see kõik peaks tulema, sellele ei taheta mõelda. Normaalne oleks, et abivajajaid ei ole ühiskonnas rohkem, kui 20%. Ülejäänud peaks olema abiandjad.

Kristlikud demokraadid pooldavad "õhukest riiki". Sotsiaalsfäär ei toeta neid, kes saavad endaga isegi hakkama, vaid neid, kes vajavad abi.

Miks on EKD-st väga vähe kuulda? Kas meediaga suhted on kehvad või puudub huvi?
EKD-l on riigipoolne toetus minimaalne, mis ei võimalda isegi ühe palgalise isiku tööle võtmist. Muud sissetulekud on Eestis erakondadele keelatud, välja arvatud eraannetused. See piirab erakonna võimekust normaalseks suhtluseks.

Mis on esmased teemad või küsimused, mille eest europarlamendis seista kavatsete?
Peame oluliseks Euroopa kristlikku identiteeti, EL jäämiseks riikide liiduks, mitte liitriigiks muutumist ja Eesti huvidega arvestamist.

Millal pääsevad kristlikud demokraadid riigikokku?
Teeme kõik, mis meist oleneb, et eelolevatel Riigikogu valimistel pääseksime otsustajate ridadesse. Loodame, et erakondade rahastamine muudetakse õiglaseks, mis võimaldaks meil võrdselt oma ideede eest seista.

Kas Eesti vajab riigiusku? Aga EL üldist usutunnistust?
Eesti ei vaja riigiusku. Piisab, kui riik tunnustab olemasolevat kristlikku pärandit Eestile, kui lääneriigile. Kristlastel peab olema õigus nii eraviisiliselt kui ka ühiskonnas väljendada oma vaateid samuti nagu ka igaühel, kes usub teisiti. Avalikud meediakanalid peaks andma eetrit proportsionaalselt. Koolides tuleks samuti kristliku maailmavaate tutvustamisele anda mahtu proportsionaalselt usukogukonna suurusele. Traditsioonide toetamises peaks riik arvestama meie kristliku taustaga.

Kas usuõpetus peaks koolides kohustulik olema? Millisel kujul: kas religioone tutvustavana või kristlike põhitõdede õpetus?
Usuõpetus peaks olema kõigile kättesaadav ja kohustuslik. See on hädavajalik noorele, et aru saada ümbritsevast maailmast. Tutvustada tuleks erinevaid religioone ja samuti nende põhitõdesid, proportsionaalselt nende esindatusega Eestis. Arvesse tuleks võtta ka nende esindatust maailmas, kuna tänases maailmas reisitakse palju. Usuõpetus koolis ei saa olla propaganda, kuid peaks olema kvaliteetne haridus, mille põhjal iga inimene saab otsustada, mis on väärt järgimist või edaspidist tähelepanu.

Kas kohustuslik usuõpetus päästaks Eesti riigi eetilisest kriisist? Kui jah, siis kuidas?
Kohustuslik usuõpetus ei ole vastuseks kõigile probleemidele, kuid kahtlemata vähendaks see riigi eetilist kriisi. Igaüks peaks olema teadlik oma valikutest ja tagajärgedest. Loomulikult ei taga valikute pakkumine veel õigete valikute tegemist, kuid paljudele võib see olla eelduseks.

Kas kristlane saab olla demokraat?
Demokraatia on tülikas ja ebaefektiivne valitsemise vorm. Kahjuks ei ole ka paremat olemas. Kristlane peaks ilmtingimata olema demokraat. Heas mõttes tähendab see võrdseid võimalusi poliitikas osalemiseks. Võrdsete võimaluste korral usume, et meil on piisavalt head argumendid, millega paljud nõustuvad ja mida paljud toetavad.

Suur tänu, et leidsite aega Postimees.ee lugejate küsimustele vastata.
Tänan väga Postimeest platvormi loomise küsimuste vahendamise eest. Tänan kõiki sisukate küsimuste eest. Parimate soovidega: Peeter Võsu, EKD esimees ja kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel.

Postimehe online-intervjuu asub siin