VALIMISED KUI KONTROLLTÖÖ |
Teisipäev, 05 Mai 2009 06:26 |
Europarlamendi valimiste eel on taaskord kuulda erinevaid loosungeid ja lubadusi. Erakondade programme lugedes on tõesti raske leida erinevusi, kuna kõik soovivad head ja paremat, mis tooks rahvale õnne. Maailmavaateliselt on kõik sulandunud kuidagi ühtlaseks massiks, millel on üsna raske vahet teha. Eriti keeruline on teha valikut kahe võistleva partei vahel, kui tead, et europarlamendis nad kuuluvad ühte fraktsiooni, nagu keskerakond ja reformierakond (Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon). Sellisel taustal muutub valimiseelne debatt kahe partei vaheliseks näitemänguks. Mis siis imestada, et Euroopa Parlamendi valimistel hääletab ainult veerand valimisõigust omavatest valijatest. Parteide vaheline kemplemine ei ole kuigi meeldiv vaatemäng ja ilmselt seetõttu eesti valija püüabki hoida ennast poliitikast võimalikult eemale. Üsna sarnane olukord kujunes Saksamaal 1930-ndatel aastatel, kus majandusliku kriisi ning valitsuse suutmatuse taustal pääses võimule natsionaal-sotsialistlik Saksa Töölispartei, millele järgnes Hitleri diktatuur. Kurjuse võimulepääsemiseks piisas sellest, et normaalsed inimesed valimistel lihtsalt ei osalenud.
Mida Euroopa Liit (EL) endast tegelikult kujutab? Kui tuletame meelde lähiminevikku, siis algselt räägiti liidust kui vabade riikide majanduslikust ühendusest, mil sõnapaar Euroopa Liit ei tähendanud mitte riiki vaid liitu kuuluvate riikide omavahelisi suhteid. Viimastel aastatel on EL juhtide poolt aga väga selgeks sihiks võetud vabade riikide ühendusse kuuluvast 27 riigist moodustada üks liitriik. Seda kajastab liidu reformileping, mida tuntakse ka Lissaboni lepingu nime all ning mille on allkirjastanud koos teiste riigipeadega meie peaminister Andrus Ansip ja välisminister Urmas Paet 13. detsembril 2007. Riigikogu ratifitseeris selle lepingu 11. juunil 2008.a. Vaatamata sellele, et leping on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega, ei peetud vajalikuks korraldada vastavasisulist rahvahääletust. Euroopa Liidu riikidest on ainult Iirimaa valitsejad pidanud õigeks küsida rahva arvamust. Ja rahvas on üheselt öelnud EI. Üldine teadmatus Euroopa Liidu struktuuridest ja pädevusest võib Eestile kalliks maksma minna. Euroopa Liidus vastuvõetavad otsused on kohustuslikud täitmiseks liitu kuuluvate riikide poolt. Toll, siseturu toimimise reeglid, liikmesriikide rahapoliitika, kalanduspoliitika merel, ühine kaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimine on liidu ainuotsustada (lepingu artikkel 2b). Lissaboni leping paneb paika põhimõtte, et EL seaduste kehtivus on esmakohal liikmesriigi seaduste suhtes. Eesti oma kuue saadikuga ei suuda tagada riigi suveräänsuse ja iseseisvuse kaitset (Euroopa Parlament koosneb 785 liikmest). Olukord, kus meie riigi migratsiooni-, kaubandus- ja rahapoliitikat juhiti mujalt, on meile lähiminevikust tuttav. Siis toimus see Moskvast. Võttes kokku Euroopa Liidu arengutrende tekib tahes-tahtmata ettekujutus Titaaniku ehitamisest. Üheskoos soovime ehitada suurt, mugavat, kiiret ja turvalist laeva, millega saaksime liikuda helgesse tulevikku ning olla kaitstud avamere tormide eest. Siinkohal tasub meeles pidada seda, et Titaanik põrkas kokku jäämäega täielikus tuulevaikuses.... Laeval olevad inimesed ei tahtnud tükk aega laevalt lahkuda - keegi ei uskunud, et selline suur ja turvaline laev võib põhja minna. Esimesed päästepaadid lahkusid laevalt pooltühjadena. Inimesed jätkasid söömist ja lõbutsemist... Kuningas Saalomon, keda peetakse kõigi aegade targemaks inimeseks, on jätnud meile õpetuse: kui keegi ihaldab rikkalikke kogemusi, siis tarkus tunneb minevikku ja ennustab tulevikku. Ta mõistab vanasõnu ja mõistatusi, teab juba ette märke ja imetähti ning ajastute ja aegade kulgu. Andres Toome Jõhvi Vallavalitsuse pea-arhitekt, Narva-Jõesuu linnaarhitekt |