Mida Euroopa Liit (EL) endast tegelikult kujutab? Kui tuletame meelde lähiminevikku, siis algselt räägiti liidust kui vabade riikide majanduslikust ühendusest, mil sõnapaar Euroopa Liit ei tähendanud mitte riiki vaid liitu kuuluvate riikide omavahelisi suhteid. Viimastel aastatel on EL juhtide poolt aga väga selgeks sihiks võetud vabade riikide ühendusse kuuluvast 27 riigist moodustada üks liitriik. Seda kajastab liidu reformileping, mida tuntakse ka Lissaboni lepingu nime all ning mille on allkirjastanud koos teiste riigipeadega meie peaminister Andrus Ansip ja välisminister Urmas Paet 13. detsembril 2007. Riigikogu ratifitseeris selle lepingu 11. juunil 2008.a. Vaatamata sellele, et leping on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega, ei peetud vajalikuks korraldada vastavasisulist rahvahääletust. Euroopa Liidu riikidest on ainult Iirimaa valitsejad pidanud õigeks küsida rahva arvamust. Ja rahvas on üheselt öelnud EI.

Üldine teadmatus Euroopa Liidu struktuuridest ja pädevusest võib Eestile kalliks maksma minna. Euroopa Liidus vastuvõetavad otsused on kohustuslikud täitmiseks liitu kuuluvate riikide poolt. Toll, siseturu toimimise reeglid, liikmesriikide rahapoliitika, kalanduspoliitika merel, ühine kaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimine on liidu ainuotsustada (lepingu artikkel 2b). Lissaboni leping paneb paika põhimõtte, et EL seaduste kehtivus on esmakohal liikmesriigi seaduste suhtes.
Liit saab seadusandliku õiguse veel 68 alal, mille puhul seni sai liikmesriik vetoõigust kasutada (nt energeetika, migratsioon, piirikontroll jms). On ütlematagi selge, et oma seaduste keskvõimule allutamine ja sellest tulenev iseseisvusest loobumine on riigi põhiseadusliku mõtte vastane. Eesti Vabariigi Põhiseaduse esimeses peatükis on kirjas: Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu.

Eesti oma kuue saadikuga ei suuda tagada riigi suveräänsuse ja iseseisvuse kaitset (Euroopa Parlament koosneb 785 liikmest). Olukord, kus meie riigi migratsiooni-, kaubandus- ja rahapoliitikat juhiti mujalt, on meile lähiminevikust tuttav. Siis toimus see Moskvast.
Võime tõmmata paralleele ning võrrelda omavahel Euroopa Liidu ja Nõukogude Liidu struktuure. Euroopa Parlament on pädevuselt ja võimult sarnane Nõukogude Liidu Ülemnõukoguga, mille liikmed olid samuti „valitavad" rahva poolt demokraatlikel valimistel.
Paljud inimesed ei tea, et Euroopa Parlament ei tegele seaduste/direktiivide väljatöötamisega nagu on kombeks rahvusparlamentidel, vaid need koostatakse Euroopa Komisjoni poolt, mille liikmed ei ole rahva poolt valitavad. Euroopa Parlamendil puudub reaalselt toimiv võimalus seaduseelnõude muutmiseks või tagasilükkamiseks.
Euroopa Komisjon valmistab ette kõik seadused, mis esitatakse europarlamendile. Siinjuures tuleb märkida, et komisjoni liikmed määratakse liikmesriikide valitsuste poolt, mis sisult tähendab võimude lahususe printsiibi pea peale pööramist - täitev võim suunab seadusandliku võimu tegevust. Euroopa Komisjonile sarnaneb NLKP Keskkomiteega. Riigipeadest ja ministritest koosnev Euroopa Ülemkogu on oma koosseisu ja funktsioonide poolest sarnane NLKP Keskkomitee Poliitbürooga.

Võttes kokku Euroopa Liidu arengutrende tekib tahes-tahtmata ettekujutus Titaaniku ehitamisest. Üheskoos soovime ehitada suurt, mugavat, kiiret ja turvalist laeva, millega saaksime liikuda helgesse tulevikku ning olla kaitstud avamere tormide eest. Siinkohal tasub meeles pidada seda, et Titaanik põrkas kokku jäämäega täielikus tuulevaikuses.... Laeval olevad inimesed ei tahtnud tükk aega laevalt lahkuda - keegi ei uskunud, et selline suur ja turvaline laev võib põhja minna. Esimesed päästepaadid lahkusid laevalt pooltühjadena. Inimesed jätkasid söömist ja lõbutsemist...

Kuningas Saalomon, keda peetakse kõigi aegade targemaks inimeseks, on jätnud meile õpetuse: kui keegi ihaldab rikkalikke kogemusi, siis tarkus tunneb minevikku ja ennustab tulevikku. Ta mõistab vanasõnu ja mõistatusi, teab juba ette märke ja imetähti ning ajastute ja aegade kulgu.
Kas Eesti rahvas on saanud õppust minevikutundidest, näeme järgmisel kontrolltööl, mis toimub 7. juunil, kui valime Euroopa Parlamenti. Soovin meile kõigile edu ja tarkust!

Andres Toome

Jõhvi Vallavalitsuse pea-arhitekt, Narva-Jõesuu linnaarhitekt
Euroopa Parlamendi kandidaat Eesti Kristlike Demokraatide nimekirjas (108)