Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid mitteabielulisest kooselust Prindi
Teisipäev, 24 November 2009 23:55

Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid tänab Eesti Justiitsministeeriumi mahuka uurimustöö "Mitteabieluline kooselu ja selle õiguslik regulatsioon" eest. See valdkond peaks puudutama kõiki inimesi Eestis, kas otseselt või kaudselt.

Rõõmustab, et abielu traditsioonide püsimist toetab 85% inimestest, sealjuures 70% väidavad, et see on kõige parem viis partnerile oma pühendumist tõestada. Veel selgub, et abielu juures peetakse oluliseks turvalisust, eeskätt järglaste saamise puhul. Analüüsis on toodud aga ka negatiivseid ilminguid. Väidetakse, et seoses Eesti iseseisvumisega langes ära tungiv vajadus abielluda nagu oli Nõukogude okupatsiooni ajal. Siis oli abieluinimestel lihtsam korterit saada, keelduda võis töölesuunamisest jne. Praeguses Eestis olevat abielupaaride eeliseks jäänud vaid ühise tuludeklaratsiooni esitamine.

Rida õigusteoreetikuid on leidnud, et traditsioonilise abielu kaitse, eeskätt järglaste saamiseks, on kaotamas mõju. Praegu on juba 16 riiki seadustanud samasooliste inimeste partnerluse ning 7 riiki laiendanud samasoolistele paaridele ka abielu institutsiooni - 2001. aastal esimesena Holland ja viimasena 2009. aastal Rootsi. Saksamaal sõlmitakse abielu mehe ja naise vahel ning abielu definitsioon välistab heteroseksuaalsete paaride mitteabielulise kooselu, kuna see ei ole sõlmitud riigi poolt.

Euroopa sotsiaalharta viitab perekonnale kui ühiskonna alusele. Sealjuures peetakse silmas jätkusuutlikku perekonda, mille saavad luua vaid vastassoost isikud, kuna neil on võimalik saada järeltulijaid. Eestis on olemas Perekonnaseadus, mis sätestab, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel perekonnaseisuametniku juuresolekul. Samasooliste abielu ei ole lubatav. Parandustega (al.01.07.2010) Perekonnaseaduses on osutatud suuremat tähelepanu n-ö nõrgema osalise (alaealine laps, varatu abikaasa) seisundile.

Mis üldse takistab abielu sõlmimist? Kas vallasemade toetuse kaotus, mis on praegu 300 krooni kuus? Kas varade "kantimise" võimalus? Kas ollakse liiga lahkelt nõus abieluvälise suhtega? Kas "vabaduse" kaotuse hirmus?

Eesti kohtupraktikast võib leida väga erineva tähendusväljaga mõisteid. Näiteks: 1. faktiline abieluline kooselu, 2. vabaabielu, 3. faktiline abikaasa on isik, kes on teise isikuga abielusuhtes, kuid ei ole sõlminud temaga õigusliku tähendusega abielu. Seniste rohkete mõistete asemel oleks otstarbekas kasutada mõistet "mitteabieluline kooselu, mis väljendaks kõige täpsemini nähtuse olemust.

Millise hoiaku võtab Eesti mitteabielulise kooselu suhtes? Tänaseni pole mitteabielulise kooselu reguleerimiseks eraldi institutsiooni, milleks on mitmetes riikides registreeritud partnerlus, kusjuures ei tehta vahet, kas mehe ja naise või samasooliste vahel. Mitteabielulise kooselu puhul ei ole võimalik tuvastada ei partnerite selgelt väljendatud tahet olla seotud kindlate õiguslike tagajägedega ega saa ka piisava täpsusega määratleda hetke, millest alates on kahe inimese isiklik suhe jõudnud staadiumisse, mis on kvalifitseeritav mitteabielulise kooseluna ja millele peaksid automaatselt kohalduma teatud õiguslikud tagajärjed. Tegu on vägagi hägusate kriteeriumidega, mis ei pruugi alati peegeldada tegelikku olukorda.

Riigisiseselt on seadusandlikul võimul õigus anda homopaaridele samalaadseid õigusi abielus olevate vastassoost isikutega või vastassoost püsisuhtes olevate isikutega, kuid sellist kohustust rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse alusel ei eksisteeri. Vähemalt selles osas saab Eesti talitada mõistlikult, millega järgitaks ka rahva enamuse soove. Keegi ei sunni inimesi mitte-abielulist kooselu elama ja seetõttu pole ka õigust eri seadusi nõuda.

Sama kehtib samasooliste partnerite kohta, keda Eestis olevat 300 - 400 paari. Oleks vastutustundetu rääkida siinjuures diskrimineerimisest või inimõiguste puudumisest, kui Eestis nende abielu ei seadustata. Iga hälbe jaoks ei saa seadusi kirjutada. Neid paare ei keela keegi koos elamast ega notaris oma varasid ühiseks tunnistamast.

Kuigi homopaaridel ei ole ühtegi reaalset vajadust oma suhte seadusesse kirjutamiseks, on just see olnud nende taotluseks läbi aastate. Sellest paistab läbi selge strateegia oma ideoloogia levitamiseks. Niikaua, kui homosuhted on eraviisilised, jäävad need marginaalseteks. Kui need saavutavad mingi staatuse, saavad homod tunnustatud grupeeringuks, kellele saab hakata igasuguseid eriõigusi juurde muretsema. Pärast suhte seadustamist on järgmiseks sammuks sageli koolides pereõpetusainete ümbertegemine, kus on juba kohustus võrdselt normaalse perega õpetada ka homoperedest. Selliselt on reaalselt juhtunud ühiskondades, kus neid on ametlikult tunnustatud. Eesti ei tohiks seda viga teha.

Mitteabielulise suhte seadustamine on loogika vastane. Kui inimesed ei abiellu selleks, et mitte jagada kohustusi ja vastutust, siis selle suhte seadustamine teeks neist nende enda tahte vastaselt paari.

Väikese rahvana saame jääda püsima mehe ja naise vahelist abielu ja perekonda väärtustades. Eesti Kristlike Demokraatide seisukoht on: Eestile pole vaja eraldi mitteabielulise kooselu või partnerlusseadust.

EKD