EKD juhatuse teadaanne |
Kolmapäev, 08 Aprill 2009 16:32 |
07.04.2009
Seoses EKD eelmiste Riigikogu valimiste jaoks võetud laenuga kaebas prokurör erakonna õigeks mõistva kohtuotsuse edasi Tallinna Ringkonnakohtusse, kes mõistis EKD süüdi. Karistuseks määras kohus 300 000 krooni, millest reaalselt väljamakseks 40 000 krooni ja ülejäänud 260 000 krooni tingimisi, kolme aastase katseajaga. Otsus langetati 25. märtsil.
Oleme endiselt seisukohal, et erakond ei rikkunud seadust, mistõttu oleme juba kohut teavitanud Ringkonnakohtu otsuse edasikaebamisest Riigikohtusse. 16. märtsil toimunud Ringkonnakohtu istungil oli esimestest hetkedest tunda kohtunike meelsuse kallutatust EKD vastu. Kaitsja Vahur Kivistik esitas korduvaid proteste prokuröri süüdistusettekande väljumise kohta apellatsiooni piiridest, kuid tulutult. Samuti tõi advokaat nii suuliselt kui ka kirjalikult välja kogu meie kaitsepositsiooni antud kohtuasja suhtes, mida Ringkonnakohus ignoreeris täiesti. Usume endiselt, et õigus ja õiglus pääseb võidule.
Meeldetuletuseks nendele, kes ei ole asjaga hästi kursis, kokkuvõtlikult kohtuvaidluse sisust. 2007. aasta Riigikogu valimisteks laenas EKD raha kolmelt EKD juhatuse liikmetega seotud firmalt. Ilma rahata ei oleks erakond saanud maksta isegi kautsjonit, et registreerida nimekiri valimistele. See maksis ligi kolmveerand miljonit. Lisaks tuli maksta ka meie tagasihoidliku valimiskampaania eest, mis läks maksma umbes neli miljonit krooni.
Laen oli ainsaks seaduslikuks võimaluseks erakonna tegevuse rahastamisel. Erakonnaseaduse paragrahv 12.1 piirab rahastamisallikad eraisikute annetuste, riigieelarvelise laekumise ja laenudega. Loomulikult loob selline piirang põhimõttelise ebaõigluse, kus Parlamendis esindatud erakonnad saavad miljoneid kroone riigikassast, mis laekub sinna meie kõigi maksudest, kuid Riigikogus esindamata erakonnad peavad läbi ajama eraisikute annetustega. Meile tuleb lisaks sellele väike riigipoolne toetus.
Seadus lisab, et laenu andjaks võib olla krediidiasutus. See on ka meie kohtuasjas vaidlusküsimuseks, kuna seadus ei ütle, et ainult krediidiasutus võiks laenu anda, ega ka seda, et teised ei võiks seda teha. Oma laenu deklareerisime detailselt ja läbipaistvalt.
Laen ei ole parimaks lahenduseks mingil juhul. Kasutasime seda, kui ainsat võimalust, lootuses, et seadused muutuvad ja saame edaspidi teiste erakondadega võrdse kohtlemise osaliseks. Oleme sel teemal vestelnud ka Peaministriga, kuid asjad ei ole muutunud. Põhimõtteliselt on vale, et osa poliitilisi jõudusid saab teha kümnetesse miljonitesse ulatuvaid kampaaniaid maksumaksja kulul ja teised peavad asuma nendega ebavõrdsesse võitlusse minimaalse eraisikute toetusega.
Oleme sellest ebaõiglusest igal pool rääkinud ja loodame, et vaatamata seadusloojate soovimatusele seda muuta, võib positiivne Riigikohtu otsus osutuda efektiivseks vahendiks ka muudatuse läbisurumisel. Näeme kogu protsessis mitte ainult ohtu vaid ka võimalust.
Peeter Võsu EKD esimees |