Põhimenüü

Jõulud on kahtlemata läänemaailma suurimaks pühaks. Lapsed valmistuvad selleks nädalaid, õppides pähe laule ja luuletusi. Mitmed tuntuimad laulutähed ja muusikud annavad läbi pühade perioodi jõulukontserte. Mitmed raadiojaamad mängivad päevi või isegi nädalaid ainult jõulumuusikat. Rääkida võib jõuluroogadest, jookidest, kaunistustest, kirjandusest, filmidest, jne. Jõulumuusikast on saanud omaette muusikastiil. Kirikud täituvad inimestega. Kõik need ilmingud muudavad jõulud lääne kultuuri loomulikuks, kaalukaks ja lahutamatuks koostisosaks.

Üleilmne jõulupühade olulisus meenutab meile, et meie ühiskonnad on rajatud kristlikele juurtele, vaatamata, kas seda soovitakse tunnustada või mitte.

Igal aastal kuuleme jõuluajal debatti, kas jõuludega tähistame ikka Jeesuse sündi või on need pühad mingiks kristluse ja paganluse seguks. Väidetakse ju, et õiget Jeesuse sünnipäeva ei teata ja talv on selleks kõige ebatõenäolisemaks aastaajaks. Sarnaselt väidetakse, et meie kultuuris on arvatavasti rohkem Rooma, Kreeka ja Prantsuse revolutsiooni mõjutusi, kui kristlikke.

Võimas üldine jõulude tähistamine saadab meile sõnumi, et kristluse kõrval ei ole sarnast mõju meie ajaloole. Oma aja arvamist mõõdame Jeesuse sünnist. Seitsme päevane nädal tuleb Piiblist. Isegi ateistid peavad sama ajaarvestusega leppima. Piibel on kõige enamatesse keeltesse tõgitud, enim trükitud ja loetavaks raamatuks maailmas. Haridus- ja teadusasutuste alused on rajatud kristlikule filosoofiale. Ükski teine idee ei oma ligilähedaseltki võrreldavat kaalu.

Mitmetes riikides on hakatud jõulusid erinevate terminitega asendama, nagu: Season's Greetings(hooaja tervitused), Happy Holidays(õnnelikke pühi), Xmas, jne. Ametlikus kommunikatsioonis väldivad mitmed Euroopa riikide valitsused viiteid Jeesuse sünni tähistamisele jõuluajal. Seda peetakse isegi poliitiliselt ebakorrektseks.

Eestis, nagu ka teistes uutes demokraatiates on inimestel veel meeles, et totalitaarse rezhiimi alt vabanedes avanes võimalus uuesti avalikult jõule tähistada. Enne pidid õpetajad valvama kirikute uste taga, et nende õpilased sisse ei läheks. Oli juhuseid, kus pedagoog kaotas alaliselt õiguse õpetajana töötada, kuna oli tunnis nimetanud jõule. Jõulumuusika kuulamine meedia kaudu oli välistatud.

Kahjuks on kristlike juurte salgamine põhjustanud lääneühiskondades identiteedikriisi. Ärgem loobugem tõelistest jõuludest, mis on osaks meie identiteedist. See traditsioon mitte ainult ei meenuta meile meie seost kristlusega, vaid ka igaühe võimalust olla suhtes Kristusega.

Jõulud annavad meile hea võimaluse mõtelda selle püha tegelikule tahendusele. Pakend on meie ühiskonnas olemas – hea oleks see uuesti algupärase sisuga täita: lepituse ja tulevikulootuse sõnumiga. Jeesuse sünd tähistab Jumala lepitusplaani täitumist, mida ta oli hoolikalt plaaninud alates inimkonna langusest. See avas tee meie ja Jumala vahelise katkenud suhte taastamiseks.

Andku jõulusõnum meile kindla teadmise, et kuulume tema Kuningriiki! Meie eesõiguseks on olla osaks tema plaanist, kujundades ühiskonda meie ümber. Euroopa, mille osaks on ka Eesti, on rajatud kristlikele väärtustele rohkem, kui millelegi muule. Võime olla olla Loojale partneriks, et täita tema tahet meile antud vastutusalas. Olgu tänavused jõulud taaspühendumise meile ajaks, mis uuendavad meie suhteid ja osadust Issanda ja üksteisega!

Rahulikke Jõule ja edukat Uut Aastat!

Peeter Võsu

EKD esimees